Nr 6 (301)/2016

Eesti majanduskroonika: mai 2016

Lühisõnumeid, teateid ja uudiseid Eesti majandusest 2016. aasta aprillis.


UUDISED, UURINGUD JA ANALÜÜSID

Mittevaralistest nõuetest täitemenetluses

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak, ametikogu juhatuse esimees Janek Pool ja kantsler Sulev Lääne kirjutasid Eesti Majanduse Teatajale sellest, et kohtutäitur on kohustatud tagama täitedokumendis sisalduva nõude täitmist võimalikult efektiivselt ja kooskõlas seadustega ning see põhimõte kehtib eranditult ka mittevaraliste nõuete sundtäitmisel.

 

Töövõimereformi käivitumisest

Jaanuarist käivitunud töövõimereform toetab valitsuse hinnangul töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Reformi käigus uueneb töövõime hindamine, toetustesüsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võtab üle töötukassa. Hulk muutusi jõustub 1. juulil.

 

Ettepanekud riigihangete seaduse eelnõu kohta

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi ja Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsari juhitavad organisatsioonid saatsid Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles teevad ettepanekuid uue riigihangete seaduse kohta. Eesti Majanduse Teataja avaldab kirja täismahus.

 

Euroopa jagamismajanduse kava

Euroopa Komisjon esitas juuni alguses suunised, mille eesmärk on toetada tarbijate, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste kaasaminekut jagamismajandusega. Eesti Majanduse Teatajast saab teada, millised need suunised on.

 

Keskkonnamõju hindamisest

Kas keskkonnamõju hindamine tuleb alati algatada? Mis on eelhinnang ja kuidas hindamise tulemusi arvestatakse? Nendele küsimustele saab vastuse, lugedes Eesti Rohelise Liikumise osalusaabitsast pärit ülevaadet.

 

RAAMATUPIDAJALE

Kes võidab käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära muutmisest?

Grant Thornton Baltic maksunõustaja Kerttu Kuusemäe selgitab käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära tõstmist. Kas ja millises ulatuses planeeritav muudatus ka reaalselt läbi läheb ning keda ja missuguses mastaabis mõjutab, on praegu ainult spekulatsioon, kuid ettevõtjate seas sellegipoolest diskussiooni tekitav.

 

Tegevuspõhine eelarve näitab selgemalt, mida kodanikud riigi raha eest saavad

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Karl-Erik Tender kirjutab, et valitsus on otsustanud minna 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Senine majanduslikule sisule keskenduv riigieelarve kirjeldab, millist liiki kaupu riik ostab – kas palkab inimesi, ostab kaupu või annab raha edasi. Läbipaistmatuks jääb, millist väärtust ostetud kaupadega kodanikele luuakse.

 

KOLUMN

Uuest riigihangete seaduse eelnõust

Riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri juhib Riigikogus riigihangete seaduse eelnõu menetlemist. Ta tõdeb, et kindlasti ei ole võimalik selle kõikidest olulistest aspektidest lühidalt rääkida, aga mõnest asjast tahaks juba praegu kirjutada.

 

ÕIGUSAKTID

  • Töövõimetoetuse seadus (terviktekst)
  • Riigi õigusabi seadus (terviktekst)